Ajude väljavool: miks töötab 50 000 eestlast Soomes?

Üle Soome lahe on läinud umbes 50 000 eestlast — see on Tallinna suurusest linnaosast rohkem inimesi. Statistikaameti ja Statistics Finlandi andmetel elab ja töötab seal püsivalt ligikaudu 50 000 Eesti kodanikku. See pole uus nähtus, kuid see on teema, mida Eesti tööturul ei saa ignoreerida.

Miks Soome?

Vastus on lihtsam kui esmapilgul paistab: palk.

Paljudes sektorites teenivad Soomes töötavad eestlased kaks kuni kolm korda rohkem kui samal ametikohal Eestis. Statistikaameti 2025. aasta andmete kohaselt on Eestis töötajate keskmine brutopalk 2 092 eurot kuus. Soomes on samade ametite palgad märkimisväärselt kõrgemad — olgu selleks ehitus, tervishoiu, transport või teenindus.

Lisaks palgale mängivad rolli ka:

• Geograafiline lähedus — Tallinnast Helsingi on vaid kaks tundi laevaga. Paljud käivad nädala Soomes ja veedavad nädalavahetuse Eestis.
• Keel — Soome keelt peetakse raskeks, kuid eestlastel on sellega lihtsam kui teistel rahvustel tänu sugulaskeelele.
• Töökultuur — Soome töökohtadel on eestlaste sõnul selged reeglid, korralik tööaeg ja hea sotsiaalne kaitse.

Mida see tähendab Eesti talentide reservuaarile?

Ajude väljavool mõjutab Eestit mitmes valdkonnas valusalt. Töötukassa 2025. aasta andmete järgi on Eestis akuutne puudus IT-arendajatest, õdedest, õpetajatest, inseneridest ja keevitajatest. Osa sellest puudusest on otseselt seotud emigratsiooniga — inimesed, kes oleksid võinud need ametikohad täita, töötavad praegu Soomes.

Tervishoius on olukord eriti terav. Eestist on Soome läinud sadu õdesid ja arste. Seda tunneb iga patsient, kes ootab EMO-s järjekorras tunde.

Mida Eesti teeb talentide hoidmiseks?

Eesti pole käed rüppe lasknud. Mitmed algatused püüavad muuta Eesti atraktiivsemaks nii kohalikele kui ka välismaalastele:

Iduettevõtete ökosüsteem on Eesti trumpkaart. Riigis on 11 ühesarvikut — sealhulgas Wise, Bolt, Pipedrive, Veriff ja Zego. Need ettevõtted maksavad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi palku ja pakuvad eestlastele võimaluse töötada maailmatasemel projektidel ilma Eestist lahkumata.

Eesti.ai ja digitaalne infrastruktuur annavad IT-spetsialistidele võimaluse töötada uuenduslikel projektidel. 99%+ riigiasutuste teenustest on digitaalsed, digitaalallkiri on õiguslikult siduv alates 2000. aastast — see loob pideva nõudluse IT-inimeste järele riigisektoris.

E-residentsus on toonud Eestisse üle 100 000 e-residendi 170+ riigist. See programm loob kaudselt töökohti — juristid, raamatupidajad, IT-spetsialistid, kes teenindavad rahvusvahelist kliendibaasi Tallinnast.

Kas trend pöördub?

Märke on olemas. Koroonakriis muutis kaugtöö normiks ja mitmed Soomes töötanud eestlased naasid Eestisse, jätkates samal ajal tööd Soome tööandjate juures. See on uus mudel: Eesti elukvaliteet + Soome palk.

Lisaks on Tallinn muutunud atraktiivseks ka välismaalastele. Digitaalne nomaadiviisa ja startupiviisa on toonud Eestisse uue elanikkonna, kes kompenseerib osaliselt väljavoolu.

Praktiline vaade noorele eestlasele

Kui oled noor ja kaalud, kas minna Soome või jääda Eestisse, siis arvestage neid tegureid:

1. Soome palk on kõrgem, kuid elamiskulud Helsingis on oluliselt suuremad kui Tallinnas. Neto-eelis sõltub konkreetsest sektorist ja linnast.
2. Eesti iduettevõtetes on IT-palgad kasvanud. ICT sektori keskmine palk oli 2025. aastal 3 651 eurot kuus — see on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
3. Karjääri pikaajaline perspektiiv — Eesti iduettevõtetes saad vastutuse kiiremini. Soomes on tee edutamiseni tihti pikem ja bürokraatlikum.
4. Kaugtöö avab kolmanda tee — töötada Eestis elades rahvusvahelise tööandja heaks.

Ükski valik pole universaalselt parem. Oluline on teada oma prioriteete ja teha informeeritud otsus — mitte lihtsalt järgida sõprade eeskuju.

---

Olgu su karjääriplaan milline tahes, algus on alati tugev CV. Vaata, millised mallid sobivad Eesti tööturule kõige paremini.

• CV-mallid
• CV-näidised