Kaugtöö välismaisele firmale Eestist: maksud ja päris numbrid

Palk välismaalt tundub suur, aga kes saab maksud?

Välismaine firma pakub kaugtööd ja number palgapakkumises on suurem kui miski, mida Tallinnas või Tartus tavaliselt kuuleb. Ahvatlev. Aga enne kui alla kirjutad, tasub teada, kes maksab tulumaksu, kes sotsiaalmaksu ja mis sinu kontole tegelikult jõuab. Statistikaameti andmetel tegi 2024. aastal vähemalt osa ajast kaugtööd ligi kolmandik Eesti hõivatutest, ja üha rohkem neist töötab tööandjale, kellel Eestis kontorit polegi. Maksuküsimus on just see koht, kus enamik inimesi komistab.

Kus sa maksad? Otsustab see, kus sa istud

Kui elad Eestis püsivalt, oled Eesti maksuresident ja Eesti maksustab kogu su sissetulekut, ka seda, mis tuleb välismaalt. Palgatulu puhul on aga määrav see, kus sa füüsiliselt tööd teed. Kui istud kodus Viljandis ja logid Saksa või Iiri firma süsteemi sisse, on töö tehtud Eestis. See tähendab, et tulumaks kuulub Eestile, mitte tööandja asukohariigile.

Enamik Eesti sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepinguid ütleb sedasama: kui töö tehakse elukohariigis ja tööandjal pole seal püsivat tegevuskohta, maksustab palka ainult elukohariik. Kui välisriik siiski maksu kinni peab, saad selle topeltmaksustamise lepingu alusel tagasi või tasaarvestada, aga õige lähtekoht on, et tulumaksu saab Eesti.

Tulumaks: 22% ja 700 eurot maksuvaba

Alates 2026. aastast on Eesti tulumaksumäär Maksu- ja Tolliameti andmetel 22% ja maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas kõigile, sõltumata palga suurusest. Varasem astmeline süsteem, kus maksuvaba tulu suurema palga korral kahanes, kadus. Vanaduspensioniealistele on maksuvaba tulu 776 eurot kuus.

Kui töötad välismaisele firmale ja tööandja Eestis tulumaksu kinni ei pea, deklareerid selle tulu ise tuludeklaratsioonis järgmise aasta 30. aprilliks. Maksuvaba tulu rakendub ka siis, lihtsalt arvestad selle deklareerimisel maha.

Praktikas käib deklareerimine e-MTA keskkonnas. Välismaalt saadud palk läheb tuludeklaratsiooni välistulu ossa, kus märgid, kui palju tulu said ja kui palju maksu on juba välisriigis makstud. Kui välisriik maksu ei võtnud, jääb kogu tulumaks Eestile ja e-MTA arvutab summa ise välja. Tähtaeg on iga aasta 30. aprill ning hilinemine toob viivise, seega tasub tulu jooksvalt kirja panna, mitte aasta lõpus meelde tuletada.

Sotsiaalmaks: 33% ja siin läheb keeruliseks

Sotsiaalmaks on 33% ja seda maksab Eestis tavaliselt tööandja palga peale juurde, mitte sinu palgast maha. Just siin lähevad välismaised palgapakkumised sageli sassi. Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglite (määrus 883/2004) järgi kehtib sinu kohta selle riigi süsteem, kus sa tööd teed. Teed tööd Eestist, järelikult oled kindlustatud Eestis ja sotsiaalmaks tuleb Eestisse.

Seda kinnitab A1 tõend, mille väljastab Sotsiaalkindlustusamet. Tõend näitab, millise riigi sotsiaalkindlustus sinu kohta kehtib, nii et sama töö eest ei nõuta makseid kahes riigis korraga.

Praktikas on kaks teed. Kas välismaine tööandja registreerib end Eestis maksukohustuslaseks ning maksab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse ise, deklareerides need TSD lisal 2. Või lepite määruse 987/2009 artikli 21 alusel kokku, et sina täidad tööandja kohustused: registreerid end, arvestad ja maksad sotsiaalmaksu oma tulult. Teine variant on levinud, sest väike välismaa firma ei taha Eesti maksuametiga tegeleda, aga see tähendab, et 33% jääb sinu õlule.

Kolm viisi, kuidas seda päriselt teha

1. Tööandja paneb sind Eesti palgale. Puhtaim variant: firma registreerib end tööandjaks, peab palgaarvestust ja maksab kõik maksud nagu Eesti tööandja. Sina saad netopalga ja Eesti ravikindlustuse ilma pingutuseta. Miinus on see, et paljud väiksemad firmad ei viitsi seda teha.

2. Sa maksad ise. Artikli 21 kokkuleppel kannab tööandja sulle kogu summa ning sina registreerid, arvestad ja maksad Eesti maksud. Ravikindlustuse säilitamiseks pead sotsiaalmaksu maksma vähemalt kuumääralt, mis 2026. aastal on 886 eurot, ehk vähemalt 292,38 eurot kuus. See on korralik halduskoormus.

3. Oma OÜ või FIE. Paljud kaugtöötajad teevad välismaa firmaga töövõtulepingu oma Eesti osaühingu või FIE kaudu ja esitavad arveid. OÜ puhul jaotamata kasumit ei maksustata, tulumaksu maksad alles siis, kui raha välja võtad. Endale palka makstes kehtivad tavalised palgamaksud, dividendilt tuleb tulumaks 22%. Miinus: raamatupidamise ja aruandluse pead ise korraldama.

Kumb tee sobib, sõltub palga suurusest ja sellest, kui kauaks kokkulepe on. Kui kuupalk on kõrge ja koostöö kestab aastaid, kaalub OÜ halduskoormus end sageli ära, sest saad ise otsustada, kui palju võtad palgana ja kui palju jätad ettevõttesse kasvama. Väiksema või ajutise sissetuleku puhul on lihtsam, kui tööandja end ise Eestis registreerib või maksad artikli 21 alusel otse. Raamatupidaja tasu ja aastaaruande vaev tuleb igal juhul arvesse võtta, enne kui OÜ kasuks otsustad.

Näidisarvutus: 3000 eurot Saksa firmalt

Võtame konkreetse loo. Mari elab Tartus ja teeb kaugtööd Berliini tarkvarafirmale. Kokkulepitud brutopalk on 3000 eurot kuus ja firma paneb ta korralikult Eesti palgale (variant 1). Nii näeb arvestus välja, kui II sambasse läheb tavapärane 2%.

• Brutopalk: 3000 eurot
• Töötaja töötuskindlustusmakse 1,6%: 48 eurot
• Kogumispension II sammas 2%: 60 eurot
• Maksuvaba tulu: 700 eurot
• Maksustatav tulu: 3000 miinus 48 miinus 60 miinus 700 = 2192 eurot
• Tulumaks 22%: 482,24 eurot
• Netopalk kätte: 3000 miinus 48 miinus 60 miinus 482,24 = 2409,76 eurot

Tööandja maksab palga peale juurde:

• Sotsiaalmaks 33%: 990 eurot
• Tööandja töötuskindlustusmakse 0,8%: 24 eurot
• Firma kogukulu: 3000 pluss 990 pluss 24 = 4014 eurot

Mari saab kätte umbes 2410 eurot ja tema tööjõukulu firmale on 4014 eurot. Töötuskindlustusmakse, sotsiaalmaksu ja tulumaksu määrad pärinevad Maksu- ja Tolliametist.

Nüüd oluline lõks. Kui Berliini firma ütleb, et 3000 eurot on kõik, mida nad maksavad, ja sina pead sellest ka sotsiaalmaksu katma (variant 2), siis see 33% sööb suure tüki. Sel juhul ei ole 3000 eurot enam sinu bruto, vaid summa, millest tuleb kõigepealt tööandja osa maha võtta. Reaalne netovõit kukub tuntavalt. Seepärast tuleb pakkumise juures alati küsida: kas number sisaldab tööandja sotsiaalmaksu või mitte.

Võrdluseks: Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2025. aasta esimeses kvartalis 2135 eurot. Mari 3000-eurone bruto on sellest märgatavalt kõrgem, aga alles pärast maksude paikapanekut näeb, mis reaalselt kätte jääb.

Euroopa Liidu sees ja väljas: vahe on oluline

Ülaltoodud EL-i reeglid kehtivad siis, kui tööandja asub Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsis. Kui palk tuleb näiteks USA või Ühendkuningriigi firmalt, koordineerimismäärus ei kehti. Sotsiaalmaksu poolel vaadatakse siis Eesti sotsiaalmaksuseadust ja võimalikku kahepoolset sotsiaalkindlustuslepingut. Eestil on selline leping näiteks Kanada ja Austraaliaga, aga mitte iga riigiga. Kui lepingut pole, võib tekkida olukord, kus töö eest tuleb Eestis sotsiaalmaks tasuda ilma teise riigi kattevaruta. Tulumaksu poolel kehtib sama loogika nagu liidu sees: Eestist tehtud töö maksustatakse Eestis ja topeltmaksustamise leping ütleb, kumb riik mida saab.

Millal välismaa palk ikkagi võidab

Isegi pärast Eesti makse on välismaa palk sageli kõrgem kui sama roll kohalikus firmas. Pane kaks pakkumist kõrvuti nii, nagu need pärast makse välja näevad. Eesti firma 2400-eurone bruto annab Maksu- ja Tolliameti loogika järgi kätte umbes 1960 eurot, samas kui Mari 3000-eurone välismaa palk (variant 1) toob 2410 eurot. Vahe on reaalne, aga see tekib alles siis, kui tööandja maksab sotsiaalmaksu peale. Kui ta seda ei tee, kahaneb vahe kiiresti.

Aga vaata ka seda, mida numbri taga pole. Kui tööandja Eestis sotsiaalmaksu ei maksa ja sina ise ainult miinimumi katad, on su tulevane pension ja töötuskindlustushüvitis väiksemad. Ravikindlustus katkeb, kui makseid ei tee. Haiguspäevad ja puhkusetasu sõltuvad sellest, kas sul on Eesti tööleping või töövõtuleping välismaa firmaga. Need pole pisiasjad, kui plaanid Eestis pikalt elada.

Enne allkirja: kontroll-loend

Enne kui lepingu alla kirjutad, käi need punktid läbi:

• Kas pakutud number on bruto või neto ja kas see sisaldab tööandja sotsiaalmaksu?
• Kes registreerib end Eestis: tööandja või sina?
• Kas keegi taotleb A1 tõendit, et vältida topeltmakseid?
• Kuidas jääb ravikindlustus ja II sammas?
• Kas OÜ kaudu töötamine oleks sinu mahu juures mõistlikum?

Kui firma neile küsimustele selget vastust ei anna, on see märk, et maksukoormus võib vaikselt sinu kaela kukkuda. Täpse arvutuse saab teha Maksu- ja Tolliameti kalkulaatoriga või koos raamatupidajaga, aga põhiloogika on lihtne: töö tehakse Eestist, seega Eesti maksud.

Kokkuvõte

Kaugtöö välismaa firmale on Eestist täiesti tehtav ja sageli rahaliselt hea otsus. Ainus reegel, mida ei tasu unustada: suur bruto pakkumises ei ole sama mis suur summa kontol. Küsi kohe alguses, kes maksab mida, pane numbrid kirja nagu Mari näites ja alles siis otsusta. Kui tulumaks, sotsiaalmaks ja ravikindlustus on selged, on välismaa palk lihtsalt hea palk, mitte tulevane maksuüllatus. Ja kui CV vajab enne välismaa firmale saatmist värsket ilmet, saad selle Laddroga kiiresti korda.