Soovitajad CV-s: keda valida, kuidas luba küsida ja mida tööandja tohib uurida
Kuidas valida soovitajad, neilt luba küsida ja nad oma CV-s vormistada. Eesti tavad, Andmekaitse Inspektsiooni reeglid ja valmis näidistekst e-kirjaks.
Laddro Team

Viimane rida, mille peale keegi ei viitsi mõelda
Töökogemus on ümber kirjutatud, kuupäevad üle kontrollitud, profiilikirjeldus lühemaks lõigatud. Siis jõuad CV lõppu ja sinna jääb seisma vana rida: "Soovitajad avaldan soovi korral." See rida ei maksa sulle midagi, aga ei anna ka midagi.
Eesti tööturg on väike. Kui kandideerid raamatupidajaks Tartusse või laojuhiks Muugale, on värbaja ja sinu endise ülemuse vahel tõenäoliselt üks kuni kaks tutvust. Seepärast ei ole õige küsimus, kas sinu tausta uuritakse. Õige küsimus on, kas seda tehakse nende inimeste kaudu, kelle sa ise valisid, või kellegi kaudu, keda sa ei oodanud.
Käime läbi kogu ahela: keda valida, kuidas luba küsida, kuidas nimed CV-sse vormistada, mida tööandja seaduse järgi üldse teha tohib ja millal on soovituskirjast päriselt kasu.
Kas soovitajad käivad CV-sse või eraldi
Eesti suured tööportaalid annavad sama vastuse. CV.ee CV koostamise juhend jagab CV kuueks osaks (isikuandmed, töökogemus, haridus, litsentsid ja tunnistused, keeled, oskused) ning lisab, et lisainfos on hea välja tuua soovitajad. E-töötukassa CV vorm käib läbi seitse sammu (üldandmed, isikuandmed, töökogemus, hariduskäik, täiendkoolitused, oskused ja muu) ja soovitajate nimed käivad viimase sammu alla. Töötukassa enda tööotsija nõuannetes on see sõnastatud lühidalt: vajadusel lisa soovitajate nimed ja kontaktandmed.
Mitu nime? CV Keskuse karjäärikeskuse artikkel soovitajate kohta ütleb, et üldiselt piisab kahest kuni kolmest soovitajast. Tartu Ülikooli karjääriõppe materjal Edu ja Tegu jõuab sama piirini ja soovitab kuni kolme. Neli või viis nime ei tee sind usaldusväärsemaks, vaid näitab, et sa ei osanud valida.
Nii et lisainfo lõppu, kaks või kolm nime, kontaktidega. Mitte eraldi failina, mitte lubadusena tulevikuks.
Keda panna ja keda kindlasti mitte
Tartu Ülikooli materjal loetleb sobivad soovitajad: endised kolleegid ja juhid, õpilasel ka õpetajad, huviringi juhendajad ning treenerid. Ja ütleb ühe asja otse välja: oma vanemaid soovitajateks panna ei ole hea mõte. CV Keskus lisab sama loogika teise otsa, et kõige paremini töötab vahetu ülemus või kolleeg, kellega tegid tihedat koostööd, ning alles kooli lõpetanul sobivad ka õpetaja, treener või juhendaja.
Praktiline järjekord, mille järgi Eestis valida tasub:
- Vahetu juht viimasest või eelviimasest töökohast. Tema vastus kaalub kõige rohkem, sest tema nägi sinu tööd iga päev.
- Projektijuht või tiimivanem, kellega tegid konkreetset tööd, mida CV-s ka mainid.
- Klient või koostööpartner, kui töötasid müügis, teeninduses või oma firma alt.
- Praktikajuhendaja või õppejõud, kui töökogemust on vähe.
Üks lisatingimus, mida Tartu Ülikooli materjal rõhutab: soovitaja peab suutma rääkida just neist oskustest, mida see konkreetne tööandja otsib. Endine kolleeg, kes mäletab sind toreda inimesena, aga ei tea, mida sa tegelikult tegid, ei aita.
Kui sa lahkusid konfliktiga, ära jäta seda rida tühjaks ja ära pane sinna ka inimest, kes sinust halvasti räägiks. Vali kolleeg samast tiimist või juht ülemiselt tasandilt ning ütle intervjuul ise ausalt, miks vahetu juhi nime seal ei ole. Värbaja kuuleb sellist selgitust regulaarselt ja üks lause piisab.
Väike, aga sagedane viga: kaks soovitajat samast tiimist ja samast aastast. Nad kordavad teineteist. Palju parem on üks nimi viimasest töökohast ja teine eelmisest, sest siis näeb värbaja, et sa oled olnud korralik töötaja rohkem kui ühes kohas ja rohkem kui ühe juhi all.
Kuidas luba küsida: näidis e-kiri
CV Keskuse juhis on siin kategooriline: enne kui kedagi endale soovitajaks CV-sse märgid, on vaja tema nõusolekut. Sama artikkel soovitab enne iga kandideerimist saata soovitajale oma CV ja kuulutus, et ta teaks, mida temalt oodatakse ja millisele kohale sa kandideerid. Tartu Ülikooli materjal põhjendab seda praktiliselt: nii ei tule kõne talle üllatusena ja ta jõuab vastused läbi mõelda.
Valmis tekst, mille saad ümber kirjutada kümne minutiga:
Tere, Katrin
Kandideerin Tallinnas Nordic Warehouse OÜ laojuhataja kohale ja tahaksin panna sind oma CV-sse soovitajaks. Kas see sobib?
Kui jah, lisan lühidalt konteksti. Kuulutuses rõhutatakse vahetuse juhtimist ja laoarvestuse täpsust, seega tuleb tõenäoliselt juttu Põhjala Logistika inventuuridest ja sellest, kuidas me 2023. aastal kaubavastuvõtu ümber tegime. Lisan CV ja kuulutuse manusesse.
Ütle ka, milline number ja kellaaeg sulle kõige paremini sobib, siis panen selle CV-sse kirja.
Aitäh Marek
Kolm asja, mis selle kirja tööle panevad: konkreetne ametikoht, vihje sellele, millest juttu tuleb, ja küsimus kontakti kohta. Viimane on tähtsam, kui tundub. Vana lauatelefoni number CV-s tähendab, et värbaja proovib korra ja liigub edasi.
Vormistus: enne ja pärast
Enne, nii nagu see enamikus CV-des seisab:
Soovitajad: avaldan soovi korral
Pärast:
Soovitajad
Katrin Sepp, logistikajuht, Põhjala Logistika OÜ
Minu vahetu juht 2021 kuni 2024
+372 5123 4567, [email protected]
Nõusolek olemas, helistada tööpäeviti kella 9 ja 16 vahel
Marko Ilves, vahetusevanem, Põhjala Logistika OÜ
Töötasime koos kaubavastuvõtu ümberkorraldamise projektis
+372 5234 5678, [email protected]
Nõusolek olemas
CV Keskus soovitab iga nime juures välja tuua just need neli asja: nime, tema seose sinuga, e-posti ja telefoni. Seos on see, mille pärast värbaja üldse helistab. "Katrin Sepp, Põhjala Logistika" ei ütle midagi. "Minu vahetu juht 2021 kuni 2024" ütleb, et see inimene nägi sinu tööd neli aastat järjest.
Kaks nime koos selle infoga võtavad umbes kaheksa rida. Kui su CV on niigi ühe lehekülje piiril, ja CV Keskuse karjäärikeskus soovitab alla viie aasta kogemusega inimesel just ühele leheküljele jääda, siis jäta alles üks tugev soovitaja ja lisa teine alles siis, kui tööandja küsib.
Mida tööandja tohib ja mida mitte
Siin tuleb mängu Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjal isikuandmete töötlemisest töösuhtes. Neli punkti, mida tasub teada:
Tööandja võib pöörduda su eelmise tööandja poole siis, kui sa oled ise selle kontakti kandideerimisel kirja pannud. Ehk kui sa ei anna ühtegi nime, ei tohi värbaja lihtsalt su viimasesse firmasse helistada ja uurima hakata.
Kui töö iseloom nõuab taustakontrolli ja sina ei ole kontakte andnud, peab tööandja sind sellest teavitama. Kontrolli aluseks on õigustatud huvi, mis eeldab eelnevalt tehtud ja kirjalikult dokumenteeritud huvide kaalumist. Inspektsioon rõhutab ka, et tööandja tohib koguda ainult nii palju andmeid, kui on vajalik.
Karistusregistri väljavõtet sinult nõuda ei tohi. Varaliste süütegude kohta võib küsida siis, kui töökoht on otseselt rahaga seotud. Küsimused, mis puudutavad eraelu ega ole selle ametikohaga seotud, on samuti väljas.
Sul on õigus teada, mida sinu kohta on kogutud, sealhulgas taustakontrolli tulemused. Kandideerimisdokumente soovitab inspektsioon tööandjal hoida umbes aasta, kuni värbamisotsuse vaidlustamistähtaja lõpuni, pikemaks säilitamiseks on vaja sinu kirjalikku nõusolekut.
Üks eraldi juhtum: lastega töötamine. Lastekaitseseaduse paragrahv 20 seab piirangud sellele, kes tohib lastega vahetult töötada, ja riik pakub selle kontrollimiseks eraldi päringut aadressil justdigi.ee/kontrollitausta. Vastus näitab ainult seda, kas piirang kehtib või mitte, mitte süüteo sisu. Kui kandideerid lasteaeda, kooli, treeneriks või huviringi juhendajaks, arvesta, et see päring tehakse, ja see ei ole sama asi mis soovitaja helistamine.
Millal on soovituskirja päriselt vaja
Soovituskiri on eraldi dokument, mille endine tööandja kirjutab ja allkirjastab. Kutsehariduskeskuste dokumendiõpetuse materjalid kirjeldavad selle sisu ühtmoodi: inimese oskused, võimed ja iseloomuomadused, sageli ka soovitus, millistele ametikohtadele ta kõige paremini sobib, ning lõpus soovitaja allkiri.
Eesti värbamises ei asenda see elavat soovitajat. Telefonikõne annab värbajale võimaluse küsida täpsustavaid küsimusi, kiri mitte. Tartu Ülikooli materjal loetleb, mida soovitajalt tavaliselt küsitakse: kuidas inimene tööülesannetega hakkama sai, mis on tema tugevused ja arengukohad ning kas teda võetaks tagasi tööle. Neile kolmele küsimusele üldsõnaline kiri ei vasta.
Soovituskirja tasub küsida siis, kui inimene, kes sinust rääkida saaks, ei ole enam kättesaadav: firma on tegevuse lõpetanud, juht kolis välismaale, ülemus läks pensionile. Küsi see kiri lahkumise hetkel, mitte kolm aastat hiljem. Teine juhtum on kandideerimine välismaale, kus kirjalikku viidet oodatakse rohkem kui Eestis.
Kontrollnimekiri enne saatmist
- Kas mõlemad soovitajad teavad, et sa praegu kandideerid, ja millisele kohale?
- Kas telefoninumbrid ja e-posti aadressid on kehtivad? Kontrolli, ära oleta.
- Kas iga nime juures on kirjas seos sinuga ja periood?
- Kas soovitaja oskab rääkida just nendest oskustest, mida kuulutus nõuab?
- Kas keegi loetelus ei ole sinu sugulane?
- Kas CV mahub koos soovitajatega ikka ühele või kahele leheküljele?
Kui need kuus rida on paigas, oled teinud rohkem kui enamik kandidaate. Enamiku CV-des seisab endiselt see üks tühi lubadus.
Kui sa oma CV-d praegu ümber teed, saad kogu ülesehituse koos lisainfo osaga kokku panna Laddro redaktoris aadressil loo oma CV. Vaata kindlasti üle ka see, kas CV-le üldse fotot panna ja kui pikk see olema peaks, ning kuidas kaaskiri üles ehitada, sest soovitajad on viimane asi, mida värbaja loeb, ja kaaskiri esimene.